Mida kasulikku mesi sisaldab?

Mida kasulikku mesi sisaldab?

Mett on tarbitud muistsetest aegadest saati ning mesindusega tegelesid inimesed juba Vanas Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. Pikka aega oli mesi ainus läänepoolkeral tuntud magusaine. Aegade jooksul omandas mesi mütoloogilise tähenduse, muutudes heaolu sümboliks. Vanasti tarbiti mett pigem vähe ning säilitati peamiselt usulisteks tseremooniateks ning ravieesmärkidel.

See jumalik nektar – mesi oli saadus, mida said endale lubada vaid jõukad ning selle kasutamist toiduna vaadati üldiselt kui peenutsemist. Pärast keskaega hakati mett Euroopas kasutama peamiselt kondiitriäris ja ravieesmärkidel.

Mesi võib olla väga erineva koostise ja omadustega ning see sõltub taimsest päritolust, geograafilistest ja klimaatilistest tingimused, mee töötlemisest, säilitustingimused jne. Olenevalt sellest, kust mesi korjatud on varieeruvad ka mee glükoosi- ja fruktoosisisaldused, mis mõjutavad mee omadusi. Mesi sisaldab keskmiselt 80% suhkruid, millest omakorda umbes 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos. Reeglina püsib kaua vedelana palju fruktoosi sisaldav mesi, glükoosirikas mesi kristalliseerub aga väga kiiresti.

Mesi sisaldab keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikke valke ja 80% suhkruid.

Mesi sisaldab väikeses koguses laialdast hulka vitamiine ja mineraalaineid sealhulgas rauda, kaaliumi, tsinki, magneesiumi, vitamiine B3 (niatsiini) ja B2 (riboflaviin), aminohappeid ja antioksüdante. Enamasti sisaldab tume mesi suuremas koguses antioksüdante kui hele mesi.

Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle 40 kraadi, samuti ei tohi mett panna külmkappi. Mee pikemaks säilitamiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis.

Võimalusel valige alati kodumaine Eesti mesi, sest müügil oleva odava importmee päritolu on sageli õieti teadmata, seda on võib-olla mitu korda sulatatud ja ümberpakendatud.

Mesi on tervislikum kui suhkur, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel palju muudki kasulikku.